S/Y Alison Blogbook: Merepäevad / day of sea

Laupäev:
Ja nüüd otselülitus merepäevadele. Kõik on vaikne. Enne ei olnud. Päeval oli pidu ja pillerkaar. Lõpus karjus mingi Ukraina tädi punase vaiba taustal. Ausalt, ma alati kõrgemat kunsti ei mõista.

Päeval käisin sõidutasin erilisi purjetajaid. Ehk siis puuetega inimesi. Ise tahtsin ja pressisin ligi. Keegi ei sundinud. Mul oli see osa andmata sellest aastast. Tuul puhus eriti värdilt küljelt ja ma pidin parkima teise kai äärde, mis tuli välja umbes kolmandal katsel. Väljumine oli ka u 8 minutit erikõva ajutrusti. Paat on nagu maja. Purjepind märgatav, kerel siis. Puhus vägisi teisele kaela poom vasakul, tuul vasakult.
Tagumise otsa tegin läbi jooksva ja vabastatava. Eesimese otsa tõin keskele. Siis fakiiri kiirusega, eest lahti, paati, tagant lahti, rool vasakule (prob walk paremale) ja tagurpidi välja. Nagu raamatus pmst.
Tuuri tegime ilusti genuaga. Mootor tuksus taustal vabalt, ei viitsinud kinni panna.
Tagasitulles linnahallist läbi ja kodu. Ja siis läks lõhkuma maie. Nina oli juba omal kohal, mina panen ahtri otsa kinni ja paat jalutab tagasi. P*kki, tagurpidi jäi vedama. Onu hüppas paati, 7 midagi meetrit puhub silma. Tahad välja keerata. Kõik läheb sassi ja vussi ja lõpetasin peaaegu teise laeva seljas. Sadamakapten Lauri abistas palju sai. Jõudsime Tõlluni peaaegu. Siis võtsime pausi, sidusime poordi ennast toredate Lohusalu paatnike juurde. Olime tugevalt nurka aetud. Onu Lauri tõi ühe mootorpaadi ja sikutas vähe vöörist, mina tulin hooga välja, saime kohale.

Iga segase olukorra kasu on analüüs. Pärast järgi mõeldes sain aru küll. Ma olen siit välja tagurdanud kõvema tuulega korda mitu mitu, aga ähmiga ei keeranud tagurpidi vs. edaspidi rooli teise serva. Läksin sabinasse ja kobistasin ära. Nõme ja rumal olukord.
Inimesed terved, tehnika ka. Mina õppisin.

Pärast passisin miski 20 min ässade kai juures (veetaksod, sailing.ee jne). Ega nad tulid ka korda kaks või kolm mõnikord.
Siis hiljem nägin veel 3 paati, kelle sildumine (linnainimene ütleb Kaidumine) untsu läks.
Otsustasin, et ma pole ikka päris äpu.

Pühapäev:
Hommikul leiti prügikasti tagant purjus prussakas. Teda üles laulma kutsutud kiirabi ja politsei said tööga hakkama. Sel hetkel kui ma hambaid läksin pesema, küsiti kättejõudnud päeva nime. Prussakas vastas:"Kolmapäeva!?". Ei olnud. Pühapäev oli. On ikka antud maksa mõnele.

Kell 10 oli esimene sats purjetajaid. Kell 13 järgmine ja viimased kell 18. Vahepeal tegin iluune.
Nimetame seda peenelt sponsorite ürituseks. Ehk siis enamus, kes kuidagi või teisi viisi on purjetamisega olulised või abiks olnud või muidu toetavad ja huvilised.

Tagurpidi rool / wheel the wrong way

Päeval tormasin poisiga veel tõllust ja Tarmost ja paarist sõjalaevast läbi.

Üldkokkuvõte Lennusadama merepäevadest kahel päeval....lahja ma ütlen. Orgunn oli tore, aga pigem oli see söögi-joogi plats, kus turistid paatidega korra merele viidi.
Sadama töö paatniku seisukohast oli super hästi korraldatud. Ma ei pidanud võitlema koha pärast ega tõmblema liiast jne.
Puudub ka võrdlus teiste sadamatega, kuna ei jõudnud sinna.
Pühap õhtu läks tegelt heaks. Kell oli sada ja läksin poisiga enne laulupeo lõppu koju.

Tahaks tänada ja tervitada toredat onu Laurit, siis veel grupeeringut Lohusalust, toredaid purjetajaid.
Tore, et sellised päevad on.
Ma tänan ja nüüd pildid.