Lugu sellest, kuidas me Pranglil paati käisime ehitamas.

Pärast seda kui me Onuga nädal aega paati ehitasime ja siis plaani võtsime korra Pranglil käia.

Võtsime mõned sõbrad ka kaasa. Puhkepäev või nii.

Igatahes. Kohale saamine oli päris mõnus. Pärast nädalast lakkamatut vihma ladinat anti laupäevaks nii ilus ilm, et võis isegi ülemise nööbi lahti teha. Jääkarud päevitasid isegi.

Prangile helistasime ette kenasti ja broneeriti meile betooni ääres kena kohake.

Pargitud, söödud ja joodud võis minna saart avastama. Tugevamad käisid proovisid Supitamist. Siis kohe loomulikult kohvikusse ja siis jalutama.

Käisime vaatasime ristidega aia ära, lennukimootri (mis oli osade andmetel hoopis saare teises otsas), ja gaasi punkti ka.

Poest läksime mööda ja oligi õhtusöögi aeg. Selline pidusöök keerati kokku, et hoia ja keela.

Tublimad olid kodus veel fetajuustu piruka teinud ja sokolaadist kooki anti.

Ei olnud puudu ka kiluleivad.

No ja siis jõudis kätte see koju minemise aeg. No ja meile see polnud määratud seekord. Rammisime ennast Keri ümber ringi. Osad juba toitsid kalu vaikselt ja olid niisama lapilised.

Laine ja tuul keris ja tegime otsuse tagasi tulla. Oksendajad ja muud saatsime liinilaevaga koju ja jäime Onuga ilma ootama. Tegime sauna ja tiksusime õhtut.

No ja ootamine igav ei oleks, siis hakkasime kolmandal päeval paati ehitama. Kohalikud käisid autodega vaatamas, et mis krdi mehed need seal kobistamas.

Ja juba pool küla ja saart teadis, et me käisime proovisime koju minna. Aga kui tuul ja laine on ikka silmaauku, siis sa ei lähe seekord.

Istusime siis seal päeva ja istusime seal tüki teistki. Teisipäeva pärastlõunal hakkasime tulema. Käisin pidasin enne mereääres targaga nõu. Lubas koju meid. Algus oli võimas. Tuule keeras maha, aga lainetas nagu vana elajas. Siis kui me saime purjed üles, siis ma kulutasin tuule ära. Panime põrra järgi ja tulime mootorpurjetades 5h koju. Kodus on ikka hea.

Ja nüüd lähme teeme kähku ühe õhtuse purjetamise vahelduseks ja siis käime mõned päevad kõval maal.

Vot selline lugu tuli kokku. Plaani palju tahad, aga jumal naerab.

See väike seiklus tähistas märgiliselt seda, et kolm aastat ehitatud paadiga tegime esimese ööbimisega reisi. No neid öid sai muidugi nüüd ju kolm, aga mis sa teed ära.

Seltskond oli super, toit hea.

Paadiehitusest kirjutame mõni teine kord.

Ujub 2021

Niisiis. 
Oi kuidas Laurile (nimi muutmata toim.) meeldis, kui ma palusin tõstmisaega muuta. 
Aga ta on nii cool vana, et proovib alati leida lahendust. 
Selge. Kobid rivi lõppu ja ootad. 

Sobis hästi. Niisiis olin pühapäeva hommikul kohal ja pusisin oma träni kallal. Ilmselgelt põen mingit rahutute jäsemete süvenevat sündroomi, siis vahepeal käisin ikka hoidsin troppi ja laadisin akut ja aitasin pukseerida ja sõitsin salaja ühe purjekaga ka. 

Ikka oma punase kiivriga, sest kõigil teistel olid punased. No ma olen eriline ka tegelt. 

Mingi hetk keset päeva jätsin tõmblemise järgi ja hakkasin koristama. Läheb nagu läheb. 

Ja siis oli see hetk, kui käis mööda u 5 erinevat seltskonda suht sama sisuga:
Sul vist läheb aega veel/millal sul paat vette läheb?
Täna!
Jaaaa, läheb ta küll. 

Läks. 

Tõstmise hetk oli käes, siis vinnasime suure masti püsti. Läks, veits pusimist oli, sest keegi krt oli talrepid sassi ajanud. 

Omad joped tuli appi ka vahepeal. 
Besaan. Lugesin kraanajuhile sõnad peale, et ma sulle teen, kui sa selle uuesti katki teed. 
Peale ta läks igatahes. 
Uue läbiviigud küljed ja kraanid kinni, vette ta igatahes läks. Käivituva mootoriga. 

Palusin Karli käigukangi juurde, sest rooli kallale ei jõudnud lihtsalt. Savi. Sõidame nagu vanasti. 
Hääljuhtimisega käik sisse ja mina pinnil. Lauri sikutas vähe nina välja, aga edasi läks ise. 

Tegime väikse põike ja loksusime oma kohale. 

Keegi la tainas oli enne tõstmist kõik fallid krt segamini ajanud. Selle mehe kätte saan, siis õpetan talle natuke. 

Igatahes istub ta seal nüüd. 
Uus liistukoorem tuli ka. Nüüd saab tuba edasi tuunida. Tegelt on vaja hoopis enne kaabeldama hakata ja enne seda lõplik tulede plaan välja joonistada. 
Latt pole väga kõrge, aga tahaks, et oleks paremini kui varemini. 

Besaani remont enam vähem ka õnnestus. Täna on juba vintsid ka küljes. Poomid said ka lihvitud ja õlitatud. Nüüd näevad päris moodsad välja juba. 

Korstendega

Alison

Härmas

Publiku tungival nõudmisel

 No nii. Publiku tungival nõudmisel teeme sissekande. 

Mäletate, kuidas mast katki läks? Muidugi ei mäleta, see oli nii ammu. 
Tegelikult on vahepealne aeg kokkuvõtvalt olnud selline. 

Ühe mehed proovisid umbes terve eelmise suve mootorit remontida. Sügisel tegime paar sõidu sutsu ka. 
Ühekorra ilusa ilma ja ühe paudiga Naissaarde ja siis teise kõikide pautidega kuhugi Miiduranda...sest vaja oli minna ikkagi Naissaarde, aga tuul oli paha ja pärast hakkas külm ja märg ka. 
Igatahes, keerasime otsa ringi, tegime suurele laevale napikat ja kodus me olimegi. 

Küll tuleb reisimuljeid hiljem veel. 
Ehituse juurde tagasi. 
Kui Arno koolimajja jõudis oli paat ikka katki. Ujuvas olekus püsis ta igatahes vee peal. Möödunud kevadel sai ta vanast värvist puhtaks ja uued kihid peale. 

Aga siis läks sedaviisi õnnetult, et kraana väänas natuke liiga palju masti kanda ja järgmiseks hommikuks oli ta igatahes pikali maas. Tubli sadamalised tõstsid ta kaldale, aga sinna ta ka jäi. 
No ei olnud mõtet ,kuidas ta korda saaks. Suvi otsa astusime temast üle ja kuivatasime süstasid selle najal. 

No ja sügisel läks eriti ägedaks, sest see oli ju vaja kai pealt ära saada. Kraanaga tõstmine on nõrkadele. Vedasime onuga (kes ei ole tegelt onu, aga talle võib vahest onu öelda, kui tal hea tuju on) masti käsitsi lilla miljoni kilomeetri taha. No olime meie nõrgad või mast raske, aga kerge ta ei olnud. 
Johaidii kui raske see oli. Pime oli ka see õhtu. 

No ja siis tuli kevad ja ma hakkasin ühest otsast liimima. Tegelikult enne tõin 5m prussi poest ja hööveldasin käsitsi. No jällegi ei olnud mõistliku tegevusega seost. Järgmised tükid võtsin elektriga õigesse mõõtu. Liimisin ja kleepisin ja teised vaatasid. Muudkui käivad mööda ja nemad vaatavad. Ilmselt tuleb teatri eest piletiraha küsima hakata. 

Igatahes u 200L laastu ja 6 tuubi liimi on täna üks igavesti suur jäätisepulk valmis. Seest tühi ka natuke. No ja mõned päevad tööd ka. 
Vanu pragusid  täitsin ka. 5 kihti mu lemmikkokteili sai ka peale, aga siis hakkas sadama ja tulin ära.

Mõlemad mastid said nii enam vähem üle lihvitud ja suur mast sai 1 kihi...,sest vihm.

Besaan sai 5 kihti. Lemmikkokteil on aastate pikkuse randmetunnetusega valatav aines, millesse pannakse kõikide toredate puiduimmutus ja kaitsevahendeid, mis paadist leidub. 
Seekord oli siis menüüd, tõrvaõli, mingi peitsi saba, immutusvahend, natuke tamme tooni ja vanade meeste rõõmuks natuke värnitsat ka. No ja ma siis pintseldasin.

Nüüd järgmiseks tuleb mastile mõni tükk külge tagasi panna ja jääda lootma, et see krt koos püsib.
Igatahes on igavesti suured jäätisepulgad peaaegu valmis püsti seisma natuke aega. 

Toa poolel on seis natuke toorem. 
Esimese kajuti seinad on tehtud, lagi pole. Uus luuk on vaja teha. 
Keskmises on ka seinad tehtud, isegi pingid jms on lihvitud, aga lage pole. 
Tagumises toas on veits vähem. Seinu ka pole, aga soojustus on laes. 
Üldiselt jah, seinad on soojustatud ja lagi ka.

 

No ei jõudnud rohkem tehtud. Aga varsti peaks saama 300jm katteliistu ja saab teinu ja lagesid ja teab mida teha .

Mootor on käivituv. Nii palju on teada. Kaalume uue vindi paigaldust. vana on liiga uimane.