Wednesday, October 17, 2018
Miss Alison II
Lugu läks niimoodi, et jäi Rootsis ette, et üks kahemastiline.
Eellugu on umbes selline, et keegi onu Karlsson otsustas, et tal on vaja Samsoni laevajoonised osta omale.
Ja siis koduses kasvuhoones hakata laevaehitajaks. Tehtud mõeldud.
Aastal umbe 1978 sai see kivist hiiglane valmis.
Tegemist on ferrotsemendist 12m kahemastilise korraliku piraadilaevaga.
Meieni jõudis ta läbi onu Tom-i. Onu Tom on selline viguriga mees, et tema hoidis paati ühe hotelli juures laguunis.
No me käisime ühel sompusel hommikul seda vaatamas.
Pärast pikemaid läbirääkimisi e-maili ja sõnumiga jõudsime järeldusele, et vist saab meie paadiks siis.
Ostsime siis rahus kruiisipiletid ja lükkasime väikese Dacia ääreni asju täis. Isegi üks radiaator läks sinna.
Kohale jõudes Södertälje linnakesse leidsime tuntud kujuga laevukese.
Keda polnud oli onu Tom. Sobivalt oli ka tühjaks saanud minu telefon. Saatsime e-maili. Naised läksid Ikeasse ja meie jäime kai peale onu Tom-i ootama.
Vahepeal tutvusime kohalike hipidega, kes arvasid, et liiiga hull paat, et seda ette võtta. No meid see juba ei murra.
Jõudis onu Tom ka lõpuks. Tegime rahaasjad klaariks ja hakkasime toimetama.
Onu Tom kappas poodi ankruid ostma, sest tal on neid 6 tk, aga ta ei saanud neid kätte. Nii et tänaesst hoiab ta neid vee all.
Meie siis onu Andrusega (nimi muutmata toim.) rookisime sodi u 4 suurt prügikotti.
Õhtuks olime ikka suht tühjad omadega.
Käisime mastis ka, installisime juhtmeid ja kaotasime elektrit.
Peamootor käima ei läinud. 16 tonnise elaja liigutamiseks on kasutada päravurr. Tuus.
Kätte jõudis esmaspäev. Meie ärevuses tormasime mööda tanklat ringi ja muudkui tankisime.
Kohale tulid maailmakuulsad Viljar ja Britt. Meid sõidutas kohalik ingel Marge (kes sai omale korraliku radika).
Marge läks koju ära ja meie tutvusime laevaga. Hilisem rehnung andis tulemuseks, et süüa, juua ja kütust on üsna napilt.
Asusime teele. Üks jooksev kaiots jäi kinni ja ei tahtnud meid ära lasta. Näitasime nuga talle.
Põrrasime selle elajaga siis mööda kanalit suur vee poole. Üsna emotsioonivabalt veel.
Liikumine natuke vastutuult ja tasasel käigul. Kütus kulu ja päevavalgus ka. Pimedas hakkas sadama ka. Tuul tugevnes ja käik aeglustus. Nüüd tuli laine ja hakkas õõtsutama. Ega see paati ei seganudki, aga päravurr hakkas vee alla käima.
Korraga kõige koledamas kohas ja pärast juba tunnist võitlust ja miili kaugusel vabast veest käis korra böööööö ja mootor suri.
Ots ringi ja tagasi purjega. Kiire koosolek leidis lahesopi, kuhu oli vaja pimedas pihta saada.
Kõik oli kole ja paha. Kivid suured ja üsna lähedal. Moraal maas vähe.
Leppsime ankruvahid kokku ja käisime vahepeal piilumas.
----
Kätte jõudis uus hommik. Kõik on ilus ja tore jälle.
Kivi polnud nii suur enam ja lähedal ka. Otsustati minna uuele katsele. Seis sama, aga valge. No vasta tuult see elajas ei lähe. Eriti kottis genuaga.
Proovisime ühte ja teisipidi, aga välja ei saanud.
Tagasi laguuni. Ankur sisse ja hakkas tuunimine. Tuunisime rehviliine ja laadisime akusid.
Otsustati käia saarele. Saar oli äge. Kuna teine aer oli kadunud, siis kasutasime manööverdamiseks teisena labidat, mis oli efektiivsem, kui väike aer, mis leidsime.
Saarel ilus matkarada ja teisel pool ka kena sadam. Lehmakooke oli kõvasti, aga ise olid nad nähtamatud.
Viljar jäi vahepeal maha, aga siis võttis asja kokku, et kuhu te tormate, nagunii enne homset kuhugi ei lähe.
Imetlesime paadi profiili kaugelt. Tal on eeldusi olla ilus paat.
----
Kätte jõudis kolmas päev. Puder sisse ja minek.
...Siia tuleb väike paus. Järgneb
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment