Seis selline, et tagumine ots on samuti maha võetud ja enamuses Tallinna Prügilasse veetud.
Vist leidsin isegi lahenduse kokpitile (mis algses versioonis oli 1,2m2 suur istmeteta.
Kuna kambüüs (köök noh) on paadi ühes servas, siis kokpit on ebasümmeertiliselt paadi suhtes ja sealt läheb läbi veel koridor tagumisse laundži. See seab omakord piirid ette.
Selleks, et kõlupead mahuks liikuma, siis keskelt ajame kajutiseina natuke paksemaks. See annab omakorda nibin nabin okei liikumisruumi .
Kokpiti saab mõlemale poole istmed ja pikemaks venitame ka. Roolimees istub tulevikus groot soodi taga (nagu Bogga peal).
Varasema lahenduse puudus on, et kokpitis mahub 3-4 kesi seisma. Kõik ülejäänud passivad väljapool. Suva lahekruiisil on see muidugi mugav, aga pikemal otsal võiks nad istuda ikkagi tuule ja ilmavarjus.
Selle lahenduse kompromiss on, et tagumisse kajutisse minekul tuleb võibolla lõpus kummardada.
Kas korra õhtul kummardad või istud terve tee reelingul?
Lõppu veel praktika ja materjalid.....Selle paadi ehitusel on kasutatud kõike, mis kätte sattub. Kummalisel kombel on paljud asjad toimivad.
Kasutatud on palju välimuse järgi veekindla vineeri alla liigitatavat materjali. Ja see on enamuses täiesti toimiv veel. Välimusel tavavineer on mäda. Liimimassidest on kasutatud vahuks muutuvad kontakt liimi (USA-s tuntud kui Gorilla glue), lisaks ka tuubist lastud kivistuvad massi. Üsna hästi mõlemad kivi küljes kinni
Kaitsmata männipuu, mida 40 aastat niiskes klaasvillas hoiti mädaneb ära.
Vaskkruvid on terved, roostevaba samuti. Mustast metallist kraam on otsas rohkem või vähemal määral. Siselaudis on kuumtsink naeltega, üllatavalt hästi säilinud.
Juhtmetest on kasutusel põhiliselt 1,5mm2 vask juhe. Täiesti toimiv lahend.
No comments:
Post a Comment