Pärast 24 / after 24

Vees, kadudeta.
Eelmised 24 ja midagi tundi olid viimase aja üks eriti retsimaid tegemisi.
Sai tehtud enamus eelmises postis püstitatud ülesannetest.
Vähemalt need, mis takistasid vette minemist.

Spurt hakkas teisipäeva õhtul kui käisid onu Andrus ja isa korra sadamas juttu ajamas.
Onu lõikas kajakaid (nägid välja jubedalt flooridena, aga ikkagi kajakad).

Mina tegin lihvimist.
Siis kui kõik ära läksid hakkas tormama ja sadama. Sadas alt üles ja pealt paremale.
Aga jonn oli suur ja pressisin edasi.
Isegi mootor käivitus pärast meelitamist (tervitan Rootsi elektrit).
Roolimehhanism sai paika (aga täpselt pole teada, kuidas see töötab). Ebamäärane on kuidagi, aga töötab.
Lappisin veel ühe klaasriide kohta.

Läksin korra koju magama.

Kolmap kell 7:01 võtsin Bauhausist värvi ja lendasin sadamasse (13:00 pidi kraana olema).
Siin peale vaadates ei oleks öelnud, et see paat vette läheb.

Edasi toimus nii: Teine kiht topcoati, kaks kihti krunti (4l), kaks kihti värvi (5l). Sügavusandur, otsad, pilsipump, mootori check up, akud, koormarihmad.

Kraana jäi hiljaks paar tundi, see leevendas natuke.

Sonnyle ka meeldis, et aega anti.

Ausalt, ma kardan vahest, aga nüüd oli hirmus. Paat tõsteti kasti, tõmbasime rihmad veel lisaks ja hiilides kai poole.
Purjus madrust polnud kail, aga kaks masti sõitsid tasa tasa.

Paigas, käpad laiali ja nool püsti, nüüd võis korra kõhulihased pingest maha lasta. Sealt edasi läks üsna plaanipäraselt. Vesi püsis väljas ja mootor käivitus. Aga raibe ei keeranud ennast kitsast kohast välja. Üks teine mees vähe aitas nina keerata. Roolis oli õhk sees ja ei kuulanud hästi.
Aga saime kolmanda korraga pihta.

Siis läks Sonny vette, kelle masti peale maadlemine võttis oma aja, aga õnnestus. Üks talrep pani vette aint ja korra tuli furlex alla.

Õhtul junnasime purjed peale ja käisime tegime pool tundi vaba stiilis sika saka purjetamist. Süsteemide kontrolli nimetame.


Vaheapeal käisin päästsin grupi seltsimehi, kes Viking Line kiirpaadi laine kätte jäid slipil.
Õnnestus neil suurem kogus video ja helitehnikat ära uputada. Inimesed terved, tehnika pekkis, paat puru vähe. Aga on, millest rääkida. Minu roll oli napp. Lidusin kohale, andsin korraldusi ja hoidsin paati kuni käru toodi. 

Selle aasta moto on, et kalad ei pane pahaks (kui paat alt väga ilust pole).

Ma tänan kaaskannatajaid (Pere, Isa, Onu, Erato kraana, Sadamakapten Lauri, Sonny pere, Toomas jne.).

Head kohad, kus saab meremanti:
Composite Eesti - klaasriie, hea teenindus
Bauhaus - värv ja poldid, lihvimisstaff
Hydroscand - torud, voolikud, klambrid
Erato - tõstetööd
Pirita Victor - klaasriide tööd
jne.

In English a little later. Sorry.