Thursday, August 26, 2021

Lugu sellest, kuidas me Pranglil paati käisime ehitamas.

Pärast seda kui me Onuga nädal aega paati ehitasime ja siis plaani võtsime korra Pranglil käia.
Võtsime mõned sõbrad ka kaasa. Puhkepäev või nii.

Igatahes. Kohale saamine oli päris mõnus. Pärast nädalast lakkamatut vihma ladinat anti laupäevaks nii ilus ilm, et võis isegi ülemise nööbi lahti teha. Jääkarud päevitasid isegi.

Prangile helistasime ette kenasti ja broneeriti meile betooni ääres kena kohake.
Pargitud, söödud ja joodud võis minna saart avastama. Tugevamad käisid proovisid Supitamist. Siis kohe loomulikult kohvikusse ja siis jalutama.
Käisime vaatasime ristidega aia ära, lennukimootri (mis oli osade andmetel hoopis saare teises otsas), ja gaasi punkti ka.

Poest läksime mööda ja oligi õhtusöögi aeg. Selline pidusöök keerati kokku, et hoia ja keela.

Tublimad olid kodus veel fetajuustu piruka teinud ja sokolaadist kooki anti.

Ei olnud puudu ka kiluleivad.

No ja siis jõudis kätte see koju minemise aeg. No ja meile see polnud määratud seekord. Rammisime ennast Keri ümber ringi. Osad juba toitsid kalu vaikselt ja olid niisama lapilised.

Laine ja tuul keris ja tegime otsuse tagasi tulla. Oksendajad ja muud saatsime liinilaevaga koju ja jäime Onuga ilma ootama. Tegime sauna ja tiksusime õhtut.
No ja ootamine igav ei oleks, siis hakkasime kolmandal päeval paati ehitama. Kohalikud käisid autodega vaatamas, et mis krdi mehed need seal kobistamas.
Ja juba pool küla ja saart teadis, et me käisime proovisime koju minna. Aga kui tuul ja laine on ikka silmaauku, siis sa ei lähe seekord.
Istusime siis seal päeva ja istusime seal tüki teistki. Teisipäeva pärastlõunal hakkasime tulema. Käisin pidasin enne mereääres targaga nõu. Lubas koju meid. Algus oli võimas. Tuule keeras maha, aga lainetas nagu vana elajas. Siis kui me saime purjed üles, siis ma kulutasin tuule ära. Panime põrra järgi ja tulime mootorpurjetades 5h koju. Kodus on ikka hea.

Ja nüüd lähme teeme kähku ühe õhtuse purjetamise vahelduseks ja siis käime mõned päevad kõval maal.

Vot selline lugu tuli kokku. Plaani palju tahad, aga jumal naerab.
See väike seiklus tähistas märgiliselt seda, et kolm aastat ehitatud paadiga tegime esimese ööbimisega reisi. No neid öid sai muidugi nüüd ju kolm, aga mis sa teed ära.
Seltskond oli super, toit hea.

Paadiehitusest kirjutame mõni teine kord.





No comments:

Post a Comment