S/Y Alison Blogbook: July 2018

Me olime telekas ja ajalehes.
Reedel oli Miiduranna lähedal jäälõhkuja Tarmo peal kontset. Delfi tegi videot:
Päris äge ettevõtmine. Ilm keeras ka heaks.
Veesügavus oli 16-17m nii et ankrule ei sättinud ennast.
http://tv.delfi.ee/live/meelelahutus/vaata-jarele-svjata-vatra-kontsert-tallinna-lahel?id=83039851

Õhtul vurasime läbi päikeseloojangu kodu poole tagasi. Noblessneris käidi veel diskol ka.

Laupäeval sain lõunast sadamasse, siis sõidutasin erilisi purjetajaid.Kõige kangem neist oli u 80 aastane, kes tuli saada paati ja sealt pärast ära ka.
Neid tuli sel korral 3 ringi . Kõik said ringi ümber Kindral Kurvitsa ja Linnahalli juurde ja tagasi.
Tuul sai otsa ja purjetada palju polnud.

Postimehes on piltigi.
https://tallinn.postimees.ee/5049705/fotod-merepaevadel-kais-purjetamas-mitukummend-puuetega-inimest?gallery=181048&image=9093254

Ja õhtul leidsime ühed tuttavad ja käidi õhtul lahepeal kohvil ja ujumas.

Start

Et nüüd lugu päris algusest ära rääkida, siis me oleme matakpurjetamise värki proovinud ajada.
Peale mõnede Naissaare ja lahe peal loksumiste me kaugele ei olnud jõudud.
Nüüd võtsime kokku ja 30miiliga koos käisime ringil Lennusadam - Kelnase - Porvoo - Lennusadam.

Sõitsid Etna, Marnfella, Elektra, Bulli, Bogga.
Koguneti Kelnases, kes varem, kes hiljem.
Me saime minnes üsna mõistlikult purjetada.

Start selle eest oli omaette koomika. Esiteks vilises hommikul, mina tormasin mööda linna ringi.
Enne veel selgus, et tankimistoru oli lahti olnud ja pilsivesi koosnes vees ja diislist, siis tuli seda välja pumbata kanistritesse. Siis oli vaja omakorda poes käia ja kõik asjad oli maha jäänud. Ühesõnaga täis kaos.
Kunagi peale lõunat saime minema lõpuks. Kõik said viriseda, et kui kaua veel ja kus need asjad on jne.
Ja nüüd minek omaette. Tuul ilusti silma auku, õnneks oli aega ja jonni. Vahepeal tundus parem mõte üldse Naissaarele jõuda, sest me juba olime peaaegu seal.
Vahele viskas ühe vihma koos tugevate iilidega. Millegi pärast oli mõistust enne purjed vähemaks tõmmata.
Ümber Aegna nurga ja saime paremasse tuulde.
Natuke enne Pranglit sai isu täis ootamisest ja lasime mootoriga lõpuni. Tuul ka vaibus.
Pranglil oli meile kohad bronnitud ja nii moodsalt, et kai peale oli nimi kirjutatud. Vot eliiti ma ütlen. Sadamakapten kai peal vastas ilusti ja puha.
Marnfella ja Bulli olid platsis.

Tegime väikese ringi saarel, käisime Rootsus jalkat vaatamas ja siiderdamas.
Õhtul käis väike lälisemine paatide peal ja sommid laulsid soovilugusid. Tuus.

Öhes jõudsid ka Elektra ja Etna kohale.

Laup hommik umbes 6 pidi start. Tegime minieskaadri pilte.
Osad hakkasid reissima. Meil hakkasid pudrupotid kallale tulema ja tõmbasime hoo maha.
Liiga emotsionaalne polnud see ülesõit. Käis veel kohanemine, et mida kõike me kaasa ei võtnud ja mis veel ei tööta.
Saime üle ja hakkas saarte vahel hiilimine ja iilimine.
Peaaegu kohal ja raadiost käis teade, et selja taga on bulli, kes on mootori mitte töötavaks saanud.
No selge, ots ringi. Kuna neile pidi aega minema, siis käisime tankisime veel.
Korjasime nad pikema otsaga sabasse ja sõitsime lõpuni. Parkisime poordi. Kohad olid kind-of bronnitud. Parkisime üksteisele poordi. Veidi boner killa, et üle teise paadi peab kõndima, aga heas seltskonnas pole hullu.

Käisime jalutamas ja poes. Napilt enne sulgemist saime käidud.
Nüüd olid varud täiendatud. Vahiti veel jalkat ja tehti suupisteid.

Kuna pühap oli pikem tagasitee ja olime vähe aeglasemad, siis panime minema kella 7-st. Nagu raamatust tuli see. Väga vist teisi ei seganud oma lärinaga.
Tagasi sõites oli enamus päevast mootoriga koos purjetamine. Tahtsime mõistlikult tagasi saada ja ebaühlane tuul tähendas, et enamus aega oli mootor erineva jõudlusega järgi.

Vahepeal oli vaikust ka.
Kuna mootoriseerimine on masendavalt igav, siis selle peletuseks hakkasime paati tuunima. Esiteks remontisin ära eespurje profiili ühendused. Siis tuunisime tööle autopiloodi. Algul tundus tore leiutis.
Nii kui ainult purjetamiseks läks, siis sai see agregaat nimeks endale AjuSaagim.
Mootorimüra taustal pole vahet, kas saeb või mitte, aga purjede vaikuses iga 2 sekundi tagant äääk-äääk-ääk hääl hakkab varsti ajudele.
Siit ka AjuSaagim.

Jõudsime ühisele järeldusele, et kodus on kõige parem.
Lennusadamas ootas meid saun ees koos õlledega.

Arvamust sadamatest:
Kelnase - Hinne 3
+ väike, nunnu, loodus, resto, inimesed, teenindus (bronn, kai peal sadamakapten vastas), asukoht
- kuivkäimlad, öised punnvõrrimehed, infra arendus (elekter pikendusega, sauna ja pesuruumi ei uurinud ja kohanud).

Porvoo - Hinne 3+
+ kesklinnas, ümbritsevad teenused ja kohvikud
- teenindust ei olnud (keskmine EU kämpa tase), asukoht ( natuke kauge 3 päevase tripi jaoks), pesuruumid vähe väsinud, kai pole piiratud võõrastele, poordis parkimine

Lennusadam 5-
+ sadama teenused tasemel ja ruumid uued, saun, pesumasin jne.
- kesklinna pikem maa, sadamas vähe teenuseid, avatud osadele tuultele.

Kokkuvõtvalt oli seiklusrikas merereis, seltskond oli mõnus, aga kohtusime ka piisavalt vähe.
Üks päev jäi vähemalt puudu, aga selles ajaraamis paremini ei saanud ka pigistatud.
Lihvisime oskusi ja õppisime ennast ja paati paremini tundma.

Aitähid lõppu: 30Miili, Kelnase, Porvoo sadamad, kaas paatide seltskonnad, ilma ja meretaati võib ka tänada, et ei karistanud asjatult.